Eelmises
tunnis arutasime me auditooriumis meedia ja kaasaegse ühiskonna üle.
Meedia on alati meie ümber. See lausa matab meid. Isegi kui me väga
seda tahaksime, ei pääseks me sellest kuhugi. See mõjutab meie
meeli. Kõik on meie sees, ümber ja keskel – igalpool. Ühiskond
aina areneb ja areneb. Me oleme väga tehnokratiseerunud.
Jussi
Parikka rääkis oma artiklis kui meedias olevast sõjast. Eriti
hästi on seda näha erinevate firmade puhul, kes omavahel
konkureerivad ja toodavad uusi asju, et teistest parem olla. Näiteks
kui Apple leiutab mingi uue telefoni, siis teised telefonitootjad
teevad midagi sarnast järgi, kuid lisavad mingi parema ja huvitavama
programmi, mis paneb jälle selle teise tootja telefone ostma. Ja
niiviisi kordamööda tehaksegi.
Iga
aine või osake on meedia kandja. Ta käitub või muutub vastavalt
olukorrale. Ka inimene koosneb erinevatest ainetest ja osadest ning
seega moodustab ta suure meedia edastaja. Inimese silmadest või
liigutustest võib lugeda välja infot. Nt kui silmad lähevad
suureks vöib ta olla ehumunud või üllatanud.
Meil
on nii palju erinevaid meediume: muusika, kunst, vaikus, keha,
massimeedia, sotsiaalne meedia...
Kommunikatsioon
on protsess, mis toimub kogu aeg - sama on ka meediaga. Kogu aeg
arenetakse.
Su postitus pani mind mõtlema sellele, kuidas inimesed aina rohkem kommunikeeruvad sotsiaalmeedia läbi ja erinevate tehnikavidinate läbi. Kogu aeg tuleb igasuguseid uus äppe juurde ja kui oleme neid kasutama õppinud tundub, et need on nii vajalikud. Samas aga inimesed panevad aina vähem tähele kuidas kommunikeeruda teiste inimestega või iseendaga. Meie keha ka kommunikeerub meiega pidevalt (kõhutunne, südame hääl jne.) aga aina vähem oskame seda tähele panna, kuna oleme hõivatud tehnikavidinate ja sotsiaalmeediaga. :)
VastaKustutaJaaa, olen sinuga täiesti nõus. :)
Kustuta