Meie ühiskonnas on kommunikatsioon
vägagi vajalik. Ilma selleta kohe mitte kuidagi ei saaks.. või siis
ei suuda ma seda lihtsalt ette kujutada. Kui inimesed ei avaldaks oma
mõtteid ega suhtleks omavahel, ei saaks kujuneda meie ühiskonda ka
midagi suurt, sest just koos olles tekib parim idee, mida lõpuks
teostama hakatakse. Igal inimesel on mitmeid rolle: perekonnas
käitutakse ühtmoodi, sõpradega teisiti, tööl olles vastavalt töö
ülesannete kohaselt. Kui sa töötad meedia valdkonnas, siis võib
juhtuda, et inimesed suhtuvad ka sellesse rolli pelglikkusega. Kuid
kõik mis eksisteerib meedias, eksisteerib ka avalikkuses ja
vastupidi. Inimene peab olema tähelepanelik, mismoodi temaga
suheldakse või mis on teise inimese eesmärk temaga suhtlemisel. Ei
tohi lasta ennast manipuleerida.
Tänapäeval on nii tavaline, et
kirjutatakse seda, mis võiks inimestele huvi pakkuda. Seda, mis
sealt aga tõsi on, ei tea peale kirjutajate keegi. See on reostus
meie ümber.. nagu prügi. Pahn, mille olemasolu tõttu ei oska me
keskenduda nendele artiklitele, mis on tähtsad ning tõesed. Võimul
olijatel on suured püüdlused näidata ja peale suruda oma võimu
teistele ühiskonna tegelastele. Tänapäeval aga valitaksegi see,
kes propageerib end läbi meedia kas kõige rohkem või kõige
tõhusamalt. Ka pilt, mis paigutatakse kõigile nähtavale, on suures
osas mõjutav.
Mõtisklen siin endamisi, kas siis
tõesti enamus kriise võib pidada kommunikatsioonikriisideks? Arvan,
et inimesed tõlgendavad seda erinevalt. Suures osas tekitavad
inimesed ise kriise, va nt. looduskriisid. On palju erinevaid kriise
ning need ei pea olema isegi mitte suured. Suureks aetakse neid läbi
meedia, kommunikeerimise.
Meil on infoühiskond, mistõttu jõuab
info kõigile äärmiselt kiiresti kas läbi interneti, raadio,
televiisori või muu vahendi kaudu. Me oleme ajastus, kus tehnikal ja
virtuaalmaailmal on meie elus tähtis koht. Mida me küll teeksime
ilma internetita. Tänu sellele, on meil võimalus leida just see,
mida otsime. Ja seda nii kiiresti!
Meil on läbi interneti palju
rohkem võimalusi oma vaba aega sisustada. Kui ajalehti postkasti ei
tooda, on vägagi mugav lugeda uudiseid läbi interneti.
Samuti meeldib paljudele inimestele kui neid ei nähta. Keegi ei tea,
missugune keegi välja näeb või mis kellegi miinused on. Just
seepärast julgetaksegi kommenteerida või kirjutada täpselt seda,
mis antud hetkel tundub õige olevat. Ja hämmastav on selle juures
see, et kõike seda suudab meie tehnika avalikustada vaid hetkega.
Kui inimesel on madal enesehinnang ning ta tunneb kuidagi, et on
teistest halvem, siis just virtuaalmaailmas tuntakse end kõigiga
võrdsena. Kui sellist eneseväljendusviisi ei eksisteeriks, siis
kardan, et need inimesed tunneksid end väga üksikuna. Sellises
õhkkonnas on aga kerge tekkima kommunikatsioonikriis.
Selleks korraks on mõttelend läbi! :)
Helen
Väga hea ja teemakohane postitus. Lausa väga hea. Jätka samas vaimus. :)
VastaKustutaAitäh, Karel. Ikka jätkan! :)
KustutaTubli töö! Uudishimust küsin - kas ise eelistad lugeda uudiseid paberkandjal või internetis? Paberkandja puhul on see hea, et kui artiklit kommenteerida, siis see jääb vaid enda ümbruskonna kuulda, kuid kui seda internetis teha, siis on sinu arvamus terve maailma ees avalikult ning nii on seda kergem kritiseerida ja "kriise" luua.
VastaKustutaAitäh. Ise eelistan uudiseid lugeda internetis- äärimiselt mugav. Artikleid ma üldiselt ei kommenteerigi, kui siis ainult positiivses võtmes. :)
Kustuta