Mõjutamine meie ümber

Hetkel on mul peas nii palju mõtteid seoses mõjustamisega. Inimesed meie ümber mõjutavad meid tihti kas mingil eesmärgil või täiesti tahtmatult. Nad ei pruugi ise aru saadagi, et nende käitumine või öeldu võiks teise inimese käitumist mõjutada. Samamoodi võin ka mina mingil moel teisi mõjutada, ise sellest arusaamata.

Lugedes Cialdini raamatut mõjustamise psühholoogiast, saan ma aru kui imelihtsalt suudetakse meid millegagi nõustuma veenda. Kui pisike laps tuleb ja müüb mulle maiustusi, siis eneselegi märkamatult ma juba ostan selle šokolaaditahvli, mis mulle ei pruugi maitsedagi. See laps on lihtsalt nii siiras ja armas, et mulle tundub õiglane lapse tuju üleval hoida ja talle see maiustusraha anda. Samuti on ajakirjade müümisega. Mõnikord kui helistaja on tusane, vastan minagi samamoodi ning kõne on õigepea lõppenud. Ent samas teinekord kui telefoniotsas on äärmisel sõbralik tädi, kes räägib pikalt ja laialt mingist tootest, mida ta mulle müüa tahab, jäädes ise väga viisakaks ja toredaks, siis nii raske on öelda „ei“, ehkki poes ma ei tuleks selle pealegi, et seda endale soetada. Raamatust sain ma samuti nii mitmeidki mõtteid, kuidas midagi müüa või kaubelda.

Cialdini ei räägi ainult sellest, kuidas meid osavalt ninapidi veetakse, vaid ka sellest,kuidas ennast mõjustajate eest kaitsta. Iga taktika jaoks on olemas kaitsetehnika, ning alati on kõige olulisem mõista, mis toimub, sest sageli juhivad mõjustajad meie käitumist enda huvides nii peenelt, et me ei oska mingit mõjustamist kahtlustadagi.

Hästi jäi meelde ka mõte sellest, kui me teiselt inimeselt midagi palume, näiteks mõnda teenet. Me saavutame suurema edu juhul, kui pakutakse välja ka põhjendus. See ei pea olema üldse tõsine põhjus, nt.”Isa, väljas sajab vihma, kas ma võiksin su autot laenata, sest muidu ma saan nii märjaks.”– tähtis on vaid, et oleks käitumine põhjendatud, ükskõik mis põhjuseks võib olla välja mõeldud.

Lugesin ka kuuest printsiibist, kuidas manipuleerida teisi või end manipuleerimise eest kaitsta ning eriti huvitav oli vastastikkus. Kui ma olen midagi teiselt inimeselt saanud, siis tahan kuidagi tasuda. Kuid see kehtib isegi siis, kui teene on soovimatu. Ebameeldivast võlgnevustundest lahti saamiseks nõustume sageli palvega osutada suurem teene, kui ise saanud oleme (Sõbranna tõlgib ühe soome keelse kodutöö ära, mida ta väga hästi valdab. Teinekord kui samal sõbrannal on vaja hädasti abi lapsehoidmisel, oleksin ma koheselt nõus, teadmata veel, kas mul ikka endal varem selleks ajaks plaani poldud sätitud).

Need printsiibid pakuvad meile asendamatuid juhised igapäevaste valikute tegemisel. Samuti lugesin, et segases olukorras jälgitakse teiste käitumist ja peetakse seda õigeks ning sarnasusolukorras inimesed kalduvad enam teiste endasarnaste eeskuju järgima. Tuleks aru saada, et me ei tohiks oma otsustes tugineda ainuüksi teiste sarnaste isikute käitumisele.

Saades aru, et nii lihtne on kuidagi teist inimest mõjutada või olla ise mõju all, jõuan ma arusaamani, et alati ei saa öelda kõike mõtlematult, vaid tuleb täpselt jälgida kellele sa mida ja kuskohas räägid. Tuleb olla ka tähelepanelik teiste suhtes. Tuleb kuulata ja aru saada, mida sulle öelda tahetakse ning sellest teha järeldus.. ega see ei olnud kuidagiviisi mõjutamine.