Iga lõpp on millegi uue algus

Mida õppisin loengust? Õppisin oma sõnumit formuleerima! Õppisin ka seda, et meie ühiskonnas on kommunikatsioon vägagi vajalik. Ilma selleta kohe mitte kuidagi ei saaks. Samuti rohkem nägema komminukatsiooni võrguühiskonnas. Me oleme ajastus, kus tehnikal ja virtuaalmaailmal on meie elus tähtis koht. Lisaks lugesin palju kaasaegsest meediaühiskonnast, mõjutamisest meie ümber (Cialdini raamat) ning töötlesin nii mitmetki õppejõu poolt antud materjalid läbi, et saada mõtteid blogipostituseks. Kui varem vaatasin ma erinevaid uudisteportaale harva, siis nüüdseks olen õppinud ennast muutma sedaviisi, et vähemalt üle päeva sirvin uudiseid, et leida see õige uudis, mille üle arutleda. Tänu kõigele sellele rikastasin ma oma teadmisi nii mitmeski valdkonnas.

Mis oli keeruline? Kõige keerulisem oli minu jaoks olla kogu aeg loengu lainel. Järjepidevalt pidin loengumaterjalidega kursis olema. Tihtilugu pidin ka kelleltki üle küsima, mida mingi ülesande puhul õppejõud täpselt mõelnud on..seda muidugi seepärast, et postitus väga teemast mööda ei läheks.

Mis meeldis? Meeldis, et oli palju erinevaid materjale, mille hulgast sai endale valida meelepärasemad, et siis blogipostitus teha. Väga meeldis ka vaatlus kaubanduskeskuses ning muidugi ei saa mainimata jätta ka kommunikatsiooni pildistamist.

Mida kursusel teisiti korraldada? Üldiselt oli kõik hea, kuid edaspidi ehk lihvida neid ülesandeid, mida postitusel tegema peaks. Väga mitmelgi korral oli keeruliselt sõnastatud ülesanne, mis vajas pikaldast mõtlemist mida täpselt tegema peab.

Üldiselt usun ka, et kirjutan edaspidi. Seda aga muidugi juhul, kui leian sellise teema, mille sõnumit tahaks teistele edasi formuleerida.  

Turvalisuse tagab vaid teadlikkus

Inimene tahab, et tal oleks turvaline olla. Lisaks seda, et teda ümbritseksid head inimesed. Samas aga loovad nad omale facebooki konto, kus nende andmed ja tegevused on kõigile näha. 

Täna lugesingi Danah Boydi postitust facebooki teemal, kus ta räägib, et facebook andis loa 13-17 aastastele teismelistele enda tegemisi avalikult näidata. Nüüdsest võivad nad jagada oma uudiseid ja pilte kõigiga, enne sai see toimuda vaid sõpradega. Nende tegemised ei ole enam piiratud. Samas twitter ja youtube on ka avalik, miks siis mitte facebook. 

Loomulikult on osad organisatsioonid reageerinud sellele negatiivselt, arvates et see seab noorukid ohtu. Osalt olen ma sellega nõus, sest nii noored ei tunneta veel mis on neile halb ja nad ei oska end kaitsta. Nad võivad olla vägagi naiivsed. Ja see number! 13! Sellises vanuses ollekse ju ikkagi liiga laps veel. Nad ei oska näha seda, mida see endaga kaasa toob. See pole ju väga turvaline. Seepärast peaksidki vanemad oma lastel silma peal hoidma, justnimelt seda, kuidas nad selles keskkonnas käituvad. Kindlasti ka omalt poolt rääkima, kuidas avalikult käituda, millest aga hoopis hoiduma. Just see aitab kaasa turvalisusele.

Danah Boyd arvab, et selles on ka head, kuna siis nad saavad aimu avalikust elust. Arvan sedasama, et niiviisi õpivad nad juba varakult, mida kujutab endast avalik elu. Kui nad seda üldse ei teaks ning ühel hetkel täiskasvanuks saavad, on neil ju kõik korraga lubatud. Neil on voli teha kõike ilma piiranguteta ning see võib võtta hoopis halvema pöörde. Kui lapsed juba varakult näevad, mis toimub ümberringi, siis nad õpivad aru saama mis on õige ja mis vale. Sellest tulenevalt on nad vanemana kogenenumad ja teavad, kuidas peab käituma.

Nii suur sooline palgalõhe?

Sirvisin uudisteportaali Postimees ja leidsin sealt artikli pealkirjaga "Eestis on Euroopa Liidu suurim sooline palgalõhe." Euroopa Komisjoni viimastest andmetest selgus, et Euroopa Liidus meeste ja naiste palk või keskmine tunnistasu erineb 16,2 protsenti - see ei ole aastate jooksul vähenenud. Euroopa Komisjoni avaldatud aruande kohaselt teenivad naised meestest vähem kõigis ELi riikides. Palga erinevus ulatub 27,3 protsendist Eestis 2,3 protsendile Sloveenias. 

Ka minule kui naisele on see teema aktuaalne. See pani mind tõsiselt üllatuma ning mõtlema miks nii on.. ent samas ka võitlema meie kui naiste eest. Olen isegi märganud, et tihti on peredes just nii, et pereisa, kes lips ees tööl käib, võib teenida mitmeid kordi rohkem kui pereema, kes rohkem töötamisel vaeva näeb. Muidugi on see minu jaoks vaid näiline, kuid paraku on mul selline mulje jäänud. Samas on asi ka selles, et paljud ametid, kus enamik naisi töötavad, olgu selleks siis müüja või tänapäeva keeli koristusoperaator, on vähem tasustatud. Nii on tihti töö, mida enamik naisi teeb, vaevalisem aga vähem tasustatud. Muidugi on mehed tugevamad ja paremas fùüsilises vormis, mistõttu paljud mehed teevad füüsiliselt raskemaid ja rohkem energiat kulutavaid tõid, justnimelt neid, mida naised vöib-olla teha ei jõuaks. Siit tulevadki need erinevused, mis viivad selleni, et naiste palk meestest võib olla nii palju väiksem. Leian, et erinevus on mingil määral õigustatud, kuid kas nii suur nagu ta hetkel Eestis on, ei ole mitte naissoo suhtes ebaõiglane?

Lapsed kui tarbijad supermarketites

Lugesin mitmeid õppejõu antud magistritöid konsumerismist, mis olid väga huvitavad. Rohkem aga peatusin magistritööl, mille koostas Riina Ruus. Ta kirjutas lastest kui tarbijatest supermarketites.

Nimelt kirjutas ta, et üha tähtsamaks muutuvad inimeste suhted asjadega. Seda tingivad ja ühtlasi kasutavad ära tootjad, otsides pidevalt uusi võimalusi, et panna inimesi rohkem ja mitmekesisemalt

tarbima. Lapsi tahetakse aina rohkem tarbimisse haarata. See tõstatab aga küsimuse laste kompetentsusest turundusstrateegiatega toime tulla. Võrreldes eelnevate põlvkondadega, saavad järjest nooremana tarbijateks justnimelt lapsed. 

Paljude toodete sihtrühmaks, nagu näiteks karastusjoogid, maiustused ja snäkid, peetakse lapsi. Lapsed kas ostavad toote ise või soovivad, et vanemad selle ostaksid. Nad mõjutavad oma vanemaid väga paljude kaupade ostudel. Tänu oskusele vaadata detaile, on koolieelikud teadlikud kauplustest ja kaubamärkidest, kuid nad mõistavad harva nende tähendust rohkem kui pealiskaudselt. Otsuseid teevad nad sageli väga vähese informatsiooni põhjal. Näiteks võivad lapsed teha otsuseid vaid väljapaistva atribuudi või detaili, tavaliselt ühe tajutava dimensiooni, nt ühe suure südame põhjal.

Koolieelikud usuvad sageli, et sündmused ja teemad, mida nad meedias kohtavad, on tõelised. Laps omandab tarbijakäitumise oskusi pereliikmetelt suhtlusprotsesside kaudu või pereliikmete tegevusi jälgides. Lapsed, kes saavad perekonnas rohkem oma arvamusi avaldada, neil on enam tarbimisotsuste langetamiseks vajalikku teavet.

Lastele on tooted ja brändid väga tähtis osa tarbimisest. Juba enne lugema õppimist hakkavad lapsed ära tundma tuttavaid pakendeid. Vanuse kasvuga kaubamärgid kinnistuvad ning väljapaistvad visuaalsed elemendid toodete pakenditel, nagu värvid, pildid ja multifilmitegelased, aitavad sellele tugevasti kaasa.

Uuringute järgi on laste huvi ja mõju pere ostudele kõige suuremad nende tootekategooriate ostmisel, kus lapsed ise on peamisteks tarbijateks, nagu hommikusöögid, karastusjoogid, jogurt, kiirtoit (pitsa), kartulikrõpsud, jäätis, mahl, kuivikleivad, hambapasta ning šampoonid. Väiksem on

laste mõju küpsiste, liha, puuvilja- ja juurvilja ning pastatoodete valikul. Laste lemmiktootekategooriateks on üldjuhul karastusjoogid ja maiustused.

Lapsed on kõik erinevad ning seepärast ka nende ostukäitumine ei ole kindlasti sama. Neid on lihtne mõjutada mingi ostu sooritamiseks ning just seetõttu peaksidki vanemad õpetama lapsi võimalusterohkes tarbimisühiskonnas kriitiliselt mõtlema.

Poe võimalik sulgemine..

Lugesin täna Raplamaa Sõnumeid ning silma jäi artikkel, milles kirjutati tarbijakaitseameti nõudmistest, mis võivad maapoel jalad alt lüüa. Kaiu vallas elavad Vahastu inimesed on ärevil ning seda ka põhjusega.

Tuule Äri poeletil on puunuppudega arvelaud ning see on tõepoolest tänapäeval juba haruldus. Ometi on just see tööriist koos kalkulaatoriga praegu maapoekese ainsad arvestusvahendid. Poes oli mõni aeg tagasi kasutusel ka kassaaparaat, aga selle lõhkusid ära aastajagu tagasi poodi sisse murdnud vargad. Uue soetamiseks pole omanikul aga raha. Lisaks sellele on tarbijakaitseamet seoses kauplusega veel paar probleemi välja toonud, kuid sellest võib lähemalt lugeda SIIT. Piirkonna ainsa kaupluse kinnipanek oleks aga kohalikele elanikele raskeks hoobiks, sest lähim pood asub viieteist kilomeetri kaugusel.

Ants Tuuleveski sõnul on väikese maapoekese pidamine üks suur heategevus, mis mingit tulu ei anna. Ta on hämmastunud, et riik, selle asemel, et mõelda, kuidas väikseid maapoode säilitada, pakkuda oma abi ja hoida inimväärikust, loobib igal võimalikul moel kaikaid kodaratesse. Tuuleveski rääkis ka, et on läbi rännanud mitukümmend erinevat maad, aga selliseid juuksekarva lõhki ajavaid nõudmisi ja ettekirjutusi pole näinud kuskil mujal kui kodu-Eestis. Eks selline asi võib pettumust valmistada tõesti.

„Ega see ju mulle midagi ei teeks, kui ilma kasumita töötav pood kinni läheks. Saaksingi vaevast lahti. Aga siin on üks oluline asi - poe sulgemine ei teeks mind õnnelikuks. See teeks mind kurvaks, sest inimesed jääksid ilma kaupluseta,“ avaldas Tuuleveski, rõhutades, et hoiab poodi lahti nii kaua, kui see tema võimuses on, sest elus on ka muid ja olulisemaid väärtusi kui raha.

Ma saan aru, et Eestis kehtivad tarbijakaitseregulatsioonid on kohustuslikud kõikidele ettevõtetele, olenemata suurusest või asukohast, ent samas võiks ju leiduda mingi võimalus, mis aitaks maakohas tegutseval poel alles jääda. See on kindlasti inimeste jaoks väga oluline, eriti neile kellel puudub auto, millega kaugemale poodi sõita.

Rahulikku meelt,

Helen

Kommunikatsiooni pildistamine

Käisime täna loengu raames kommunikatsiooni pildistamas. See oli nii huvitav, et aeg lausa lendas. Pildistasime inimesi, kes omavahel kommunikeerusid ning tegime pilte objektidest, mis edastasid meile mingi sõnumi. Nägime mitmeid erinevaid emotsioonidega inimesi, kuid kahjuks kõike ei jõudnud nii kiiresti jäädvustada. Ent sellest hoolimata tuli pilte kokku palju ning mõned enda jaoks huvitavamad pildid lisan ka siia.

Kes veel ei tea, siis selle kohta öeldakse: Inglid laskuvad maapeale.

See pilt meeldib kuidagi eriliselt. Vaatan seda ja mõtlen, et peale inimeste on ka nt tuvid, kelle vahel käib samamoodi pidev suhtlemine ja üksteisest arusaamine. Ka nemad jälgivad ja mõtlevad nagu meie.

See pilt räägib kui mingist vägivaldsest juhtumist. Üks võimalus on, et kaks inimest on omavahel konfliktis olnud ja teine vallandab oma viha klaasi pihta visates ning teine versioon on see, et klaasilõhkujal on vimm selles hoones viibivate inimese/te vastu.

Siinsed inimesed suhtlevad omavahel tihedalt ning annavad nõu ja juhendavad üksteist kuidas kõiksee parem välja näeks.

See on justkui pilt pildis.

On näha, et need 2 inimest, kes õdusalt kohvikus istuvad, on lähedased. Istuvad ja vaatavad aknast välja, jägides inimesi, nende käitumisi ja märke.

Armastuseavaldust saab ka sellisel viisil väljendada.


Kommunikatsioon on väga vajalik ning seda on võimalik väljendada erimoodi.

Rõõmsat meelt,
Helen

Internetipoodlemise ettevaatlikkus

Googli'i uuringu tulemusena, milles eestlased esimest korda osalesid, näitas et eestlaste ostuotsused on väga kaalutletud ning enne toote soetamist tehakse internetis põhjalik taustauuring. 42 protsenti eestlastest uurisid tooteid ja teenuseid internetist isegi enne tavakaubandusvõrgust ostu sooritamist. Siin võib võrdluseks tuua Ühendkuningriigid, kus on see protsent kõigest 29 protsenti. «See näitab selgelt, kui oluline on Eesti ettevõtete jaoks tugev esindatus internetis, kui nad tahavad jõuda tarbijani ja pakkuda neile toote või teenuse kohta teavet,» kirjeldas Kubilius. Kui ma nüüd ise mõtlema hakkan, siis teen ka mina enne igat kallimat ja suuremat ostu internetis väikse uurimustöö. Vaatan, mida teised arvavad antud kaubast ja kui heaks nad seda peavad. Ettevaatlikkus on siinkohal alati hea. Muidugi tuleb siinkohal mängu ka hind. Kui leian, et antud toode, mida soovin osta on liiga kallis ja teised seda maha teevad, siis on võimalik internetist otsida ja leida toode, mille hinna ja kvaliteedi suhe sobib rohkem minu soovidega. Arvan, et selline internetis enne ostu uurimine on kindlasti palju kasulikum, kui kuskil tundmatus kohas pea ees vette hüppamine.

Kasutatud allikas: http://www.tarbija24.ee/2609748/google-eestlased-teevad-enne-ostu-netis-pohjalikku-uurimistood

Jälitajad jälitustööl

Seekordne postitus on minu jaoks teistlaadi, kuid äärmiselt huvitav. Nimelt andis õppejõud meile selle nädala ülesandeks jälgida kaubanduskeskuses meie poolt valitud perekonna käitumist ja otsuseid, mille eesmärgiks oleks praktiseerida ja harjutada protsesside vaatlust ja analüüsi.

Niisiis jõudsime otsusele, et parim valik on Viru keskus. Kogu protsessi kestvus oli kusagil 2 tundi. Kõige kauem võttis aega potensiaalsete inimeste leidmine. Argipäeva õhtuti on küll palju poodlejaid, kuid neid, kus oleks ema-isa-laps, neid ei leia kusagilt. Ja kui keegi hakkaski silma, siis oli laps kas sülelaps või koguni alles vankris. Muidugi oli ka selline olukord, kus me ärevalt oma jälitustööd alustasime, kuid meie õnnetuseks olid nad ühest uksest sisse tulnud, et teisest välja minna.

 Pika jälgimise peale õnnestus meil aga leida sobiv perekond. Tegemist oli vene perekonnaga, kus vanemad olid keskealised ning laps võis jääda 8-9 vahele.

Tundus, et naise poodlemise eesmärgiks oli leida endale mantel, sinna juurde sobiv sall ning saapad. Algselt jäi talle silma üks kallim mantel, kuid kuna seda ära ei ostetud ning käidi väga mitmetes poodides, siis võib arvata, et otsiti odavamat. Kuna paljud poed pakkusid allahindlusi, siis üldiselt vaadatigi rohkem allahinnatud tooteid. Enim mõjutab konsumerismi taset rahaline jõukus, mõjuteguritena järgnevad vanus (pöördvõrdelises seoses), oma sotsiaalsesse kihti kuuluvuse hinnang, sugu, elukohatüüp (naised ja suuremate linnade elanikud on konsumeristlikumad) ja haridus (Veronika Kalmus, 2005).Vahepeal vaatas naine ka poodidesse, kus allahindlusi ei olnud, kuid ega ta neis ka pikemalt ei peatunud. Nt ABC kingapoes oli -20%, seal ta peatus pikemalt, et saapaid näha. Lapsele otsiti kõrvarõngaid, see oli tema väike eesmärk. 

Pärast pikka poerallit suundusid nad tagasi esimesse poodi, kus arutlemise lõppedes mees oma naisele tolle kalli mantli ostis. Päevalehe artiklis kirjutati, et venekeelsed vastajad hindavad oma tarbimisvõimalusi eestlastega võrreldes üldiselt kehvemaks, kusjuures eriti teravalt tajutakse võimaluste erinevust esmatarbekaupade puhul. Seega 139 eurot maksev mantel on tõesti kallis.

Tundus, et mees võetigi kaasa seepärast, et ta iga asja suhtes oma arvamust avaldaks. Nii poe ees, taga kui ka sees peeti ainult nõu, milline valik oleks parem ja soodsam. Seda perekonda jälgides tundus meile, et mehe sõna maksis väga palju. Naine ise ei läinud midagi ostma. Vahepeal jättis isa mulje, et talle ei paku paar poodi erilist muljet, seepärast ta ka lahkus nendest suhteliselt kiiresti. Laps tundus selline, et kui ta ka midagi ilusat leidis, ei julgenud ta pikalt peale käia, vaid pigem loobus oma mõttest. Lisaks sellele oli laps rahulik ja kannatlik, ootas ilusti teiste järele. Pealtnäha oli väga õnnelik perekond - ka peale pooleteist tunnist poodlemist oldi rõõmsad ja naerdi südamest.

Kasutatud materjal: 

Päevaleht: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/consumero-ergo-sum-tarbin-jarelikult-olen-olemas.d?id=51004977

Meedia ja kaasaegne ühiskond

Eelmises tunnis arutasime me auditooriumis meedia ja kaasaegse ühiskonna üle. Meedia on alati meie ümber. See lausa matab meid. Isegi kui me väga seda tahaksime, ei pääseks me sellest kuhugi. See mõjutab meie meeli. Kõik on meie sees, ümber ja keskel – igalpool. Ühiskond aina areneb ja areneb. Me oleme väga tehnokratiseerunud.

Jussi Parikka rääkis oma artiklis kui meedias olevast sõjast. Eriti hästi on seda näha erinevate firmade puhul, kes omavahel konkureerivad ja toodavad uusi asju, et teistest parem olla. Näiteks kui Apple leiutab mingi uue telefoni, siis teised telefonitootjad teevad midagi sarnast järgi, kuid lisavad mingi parema ja huvitavama programmi, mis paneb jälle selle teise tootja telefone ostma. Ja niiviisi kordamööda tehaksegi.

Iga aine või osake on meedia kandja. Ta käitub või muutub vastavalt olukorrale. Ka inimene koosneb erinevatest ainetest ja osadest ning seega moodustab ta suure meedia edastaja. Inimese silmadest või liigutustest võib lugeda välja infot. Nt kui silmad lähevad suureks vöib ta olla ehumunud või üllatanud.

Meil on nii palju erinevaid meediume: muusika, kunst, vaikus, keha, massimeedia, sotsiaalne meedia...

Kommunikatsioon on protsess, mis toimub kogu aeg - sama on ka meediaga. Kogu aeg arenetakse. 

Facebook kui turunduskanal

Vaatasin täna Facebooki dokumentaalfilmi, kus Mark Zuckerberg rääkis facebookist ja selle arengust, mille ta leiutas. Algselt tuli ta mõttele teha facematch. See kujutas endast seda, et asetas kaks pilti kõrvuti ning inimesed said valida, kumb tüdruk on ilusam. Selle eesmärk oli välja selgitada, kumb pilt saab rohkem hääli. Ta töötas selle saidi kallal kaua, kuni lõpuks selle kooli üles pani. Selle sama õhtuga koormas ta kogu kooli võrgu ära, kuna nii paljud jagasid seda. See arenes aga aina rohkem edasi (tulid profiilid nt) ja nimi muutus teiseks - The Facebook. Seejärel hakkasid ka teised ülikoolid avaldama soovi, et ka nemad saaksid saiti kasutada. Ja nii see globaliseerus! Kõik hakkasid jagama. See on ka üks facebooki eesmärkidest, et maailm oleks rohkem nähtaval. Praegu on see nii tavaline, et kõik inimesed jagavad kõike – pilte, artikleid, teiste postitusi, videosid jne.

Firmad reklaamivad end sellega, et korraldavad auhinnamänge, kus inimesed peaksid jagama, laikima ja kommentaare kirjutama. See seob neid inimesi selle firmaga ja toob neile kasu. Me näeme ka seda, mida teised jagavad ning läbi selle loeme ja viime end erinevatest lehekülgedest kurssi, tuues samal ajal populaarsust nendele firmadele. Minu arust ongi facebook suures osas kui turunduskanal. Samamoodi on ka sellega, kui panen kusagile „Like“. See on koheselt näha ka teistele, mida ma kuskohas laikinud olen, kuigi ma ise selleks nõusolekut andnud ei ole. Kuid selge see, et see on meie enda valik mida me laikime. Mina olen laikunud lehekülgi just seepärast, et näha hiljem seal tehtavaid uuendusi.

Seega leian ma, et facebook on väga hea keskkond, kus ennast reklaamida (firmade poolt), kuna paljud inimesed laigivad ja jagavad erinevaid asju. Inimene ise ei kaota selle tegevusega midagi, kuid firma võidab sellest palju: kogub populaarsust ja uusi fänne. Inimesed jagavad küll kampaaniamänge võidueesmärgil, ehkki võiduprotsent on tegelikult õhkõrn, ent samas aitavad nad sellise tegutsemisviisiga suuresti panustada firma edule.