Töötu tahab vähemalt keskmist palka

Lugesin täna artiklit, milles kirjutati, et töötud tahavad vähemalt keskmist palka. Peas kerkis mõte, et miks inimesed ei lepi vähemaga? Eestis elab ju nii palju inimesi, kes töötavad aastaid miinimumpalga eest ja oskavad ka sellisest olukorrast midagi head leida. Kuigi tööandjad loodavad või isegi eeldavad, et töötud on nõus kas või miinimumpalgaga tööle asuma, siis töötute ootused on tunduvalt suuremad. Usun, et kui inimene käib tööl, kus on meeldiv töökeskkond ning see töö on talle meeltmööda, siis ei valita uut tööd ainuüksi palga pärast. Arvan ka, et eelkõige peaks tööd otsima selle järgi, mida sa väga oskad ja millega tahaksid ka pikemat aega tegeleda, mitte tegema tööd pelgalt palgasuuruse pärast. Sellisel juhul ei tunne sa ju ka tehtud tööst rõõmu ja ilmselt ka ei keskendu nii, nagu tööandja seda tahaks.

Läänemaa osakonna juhataja Evelin Kullison ütles Ärilehele, et ühest küljest tingivad palgasoovi elulised vajadused. "Kui Lihula inimene Haapsalusse tööle tuleb ning tal palk transpordi peale ära kulub, siis tal puudub huvi antud töö vastu," rääkis Kullison. "Miinimumpalgast ta kindlasti huvitatud ei ole ning ta pigem loobub sellest tööst."

Põhjus, miks inimesed otsivad kõrgemapalgalist tööd, võib olla ka selles, et nad olid varem harjunud saama kõrgemat tasu. Nt inimesed, keda koondatakse ning kui nende palk on olnud keskmisest suurem, siis on selge, et ka järgnev töö peaks olema samalaadne kui eelmine, sest nad on sellise rahasummaga harjunud. Nad usuvad, et see on neile vääriline. Samas on ka teisi inimesi, kel on suured sihid ja eesmärgid, kes ei mõtlegi alla keskmise palgaga töökohale minna. Need inimesed võivad olla need, kes on pikka aega töötud olnud ja otsivadki just kõrgepalgalist tööd. Isegi, kui neile leitud töö väga meeldiks, ei soovi nad seda töökohta vastu võtta, kui palk on alla keskmise. Nad tahavad kohe ja ruttu palju teenida. 

Nooremate palgasoov on suur, koguni tuhat eurot, alla mille nad ei hakka tööandjaga rääkimagi. Keskea inimesed on vähem nõudlikumad. Osalt jälgitakse Eesti keskmist palka ning sealt tehakse siis järeldus, kui suur võiks olla enda palk. Teinekord võib osadele takistuseks saada ka vahetustega töötamine, mis ei sobi paljudele inimestele. Näiteks võib tuua kas või väikeste lastega emad.

Kui inimesed on töötud ning sellest tulenevalt on ka raske majanduslik olukord, siis tasuks läbi mõelda, kas palgasoov on sellises olukorras esmatähtis. Võib-olla oleks targem kasutada võimalust end arendada ja saada kogemusi. Me ei tea kunagi, milleks mingi asi hea on. 

Homme jälle, 

Helen