Lapsed kui tarbijad supermarketites

Lugesin mitmeid õppejõu antud magistritöid konsumerismist, mis olid väga huvitavad. Rohkem aga peatusin magistritööl, mille koostas Riina Ruus. Ta kirjutas lastest kui tarbijatest supermarketites.

Nimelt kirjutas ta, et üha tähtsamaks muutuvad inimeste suhted asjadega. Seda tingivad ja ühtlasi kasutavad ära tootjad, otsides pidevalt uusi võimalusi, et panna inimesi rohkem ja mitmekesisemalt

tarbima. Lapsi tahetakse aina rohkem tarbimisse haarata. See tõstatab aga küsimuse laste kompetentsusest turundusstrateegiatega toime tulla. Võrreldes eelnevate põlvkondadega, saavad järjest nooremana tarbijateks justnimelt lapsed. 

Paljude toodete sihtrühmaks, nagu näiteks karastusjoogid, maiustused ja snäkid, peetakse lapsi. Lapsed kas ostavad toote ise või soovivad, et vanemad selle ostaksid. Nad mõjutavad oma vanemaid väga paljude kaupade ostudel. Tänu oskusele vaadata detaile, on koolieelikud teadlikud kauplustest ja kaubamärkidest, kuid nad mõistavad harva nende tähendust rohkem kui pealiskaudselt. Otsuseid teevad nad sageli väga vähese informatsiooni põhjal. Näiteks võivad lapsed teha otsuseid vaid väljapaistva atribuudi või detaili, tavaliselt ühe tajutava dimensiooni, nt ühe suure südame põhjal.

Koolieelikud usuvad sageli, et sündmused ja teemad, mida nad meedias kohtavad, on tõelised. Laps omandab tarbijakäitumise oskusi pereliikmetelt suhtlusprotsesside kaudu või pereliikmete tegevusi jälgides. Lapsed, kes saavad perekonnas rohkem oma arvamusi avaldada, neil on enam tarbimisotsuste langetamiseks vajalikku teavet.

Lastele on tooted ja brändid väga tähtis osa tarbimisest. Juba enne lugema õppimist hakkavad lapsed ära tundma tuttavaid pakendeid. Vanuse kasvuga kaubamärgid kinnistuvad ning väljapaistvad visuaalsed elemendid toodete pakenditel, nagu värvid, pildid ja multifilmitegelased, aitavad sellele tugevasti kaasa.

Uuringute järgi on laste huvi ja mõju pere ostudele kõige suuremad nende tootekategooriate ostmisel, kus lapsed ise on peamisteks tarbijateks, nagu hommikusöögid, karastusjoogid, jogurt, kiirtoit (pitsa), kartulikrõpsud, jäätis, mahl, kuivikleivad, hambapasta ning šampoonid. Väiksem on

laste mõju küpsiste, liha, puuvilja- ja juurvilja ning pastatoodete valikul. Laste lemmiktootekategooriateks on üldjuhul karastusjoogid ja maiustused.

Lapsed on kõik erinevad ning seepärast ka nende ostukäitumine ei ole kindlasti sama. Neid on lihtne mõjutada mingi ostu sooritamiseks ning just seetõttu peaksidki vanemad õpetama lapsi võimalusterohkes tarbimisühiskonnas kriitiliselt mõtlema.